December 12, 2017

Üks päev balletimaailma kulisside taga

Aasta hakkab vaikselt lõppema ja aeg oleks klaarida veel vanad võlad. Nimelt on mul näitamata ühed pildid, arvatavasti mu selle aasta kõige põnevamast fotoprojektist. Rahvusooper Estonial on oma ajakiri, mis ilmub iga paari kuu tagant ja seal on alati artikkel ühest nendest töötajatest, tema tavalisest tööpäevast. Sügis 2017 numbri jaoks tegin selle loo juurde pildid mina ja kuigi oli tegemist võrdlemisi keerulise ülesandega (proovi saada piisavalt lähedalt pildid ilma kellelegi jalgu jäämata) oli see kõik väga väga põnev. Eriti õhtul garderoobis ja lava taga - see esinemiseelne sigin-sagin, kostüümid, soengud, meik.. Ja lõpuks aplaus :) 
Ajakirja saab näha SIIT, artikkel on 12-13 lk. Ilmus ka paberversioonis kuid seda arvatavasti enam saada pole, hea õnne korral võib-olla Estonia infoletis veel on.

December 7, 2017

PÖFF 2017

  1. Bombshell - The Hedy Lamarr story. Dokumentaal 30nendate staarist, kes lisaks rabavale ilule hiilgas ka nutika taibuga, mida kahjuks naise näitlejaameti tõttu väga tõsiselt ei võetud. Diivaliku oleku taga peitis end aga tõeline leiutaja, kellega koostöös avastati lahendus, mida nüüd GPSi ja wifi levimisel kasutatakse. Pärast kuute (!) luhtunud abielu, rappa jooksnud filmikarjääri, pisivarguseid, metamfetamiini tarbimist ja ebaõnnestunud iluoperatsioone, sulgus Austriast pärit Hedy eraklikult oma korterisse, saatjaks vaid koduigatsus. Kurb lugu äärmiselt põneva eluteega naisterahvast, üldiselt väga meeldiv filmikogemus ja hea silmaringi laiendaja.
  2. Antonio Lopez 1970: Sex Fashion & Disco. Antonio Lopez oli kuulus moeillustraator, kes oma sarmi ja omapärase tööstiiliga mõjus joovastavalt nii meestele kui naistele. Tänu temale said tuule tiibadesse nii Grace Jones, Jessica Lang kui ka Jerry Hall. Inspireeriv vaatamine ja kuigi traditsiooniline moemaailm mind eriti ei köida, siis selle kunstniku elu ja töö pälvis mu imetluse küll. Mõtlen, et omaette anne on olla selline inimene, keda hiljem meenutatakse kui artisti ka oma eraelus, mitte ainult töös - esinemine, suhtlemine ja elu nautimine olid osa Antonio isiksusest ja see ei jätnud kedagi külmaks. Milline mees :)
  3. Bangalogia - The Science of Style. Laialivalguv jutustus Angola moeteadlikest elanikest, nende stiilist ja Aafrika mõjust lääne moetööstusele. Mind jättis muidu täiesti külmaks v.a. kaks asja: rütmiline muusika ja mees filmi algusest, kes kinnitas, et on loonud enda isiku brändi, mille juurde kuulub ka aeglaselt kõndimine - see austab riideid ja laseb neil esile tulla.
  4. Kevyn Aucoin: Beauty & The Beast In Me. Dokumentaalfilm kuulsast Hollywoodi meigikunstnikust ja tema lapsepõlvest. Noormees kasvas üles kasuperes, avastas juba varakult, et ta on homoseksuaalne ning hiljem, kohtudes oma pärisemaga, hülgas naine oma poja teist korda - nüüd tema orientatsiooni tõttu. Andekas mees suri vaid 40-aastaselt raske haiguse tagajärjel. Väga kurb saatus, filmi tegid huvitavaks Kevyni enda poolt filmitud kaadrid moelavade telgitagustest ning tema sõprustest erinevate kuulsustega.
  5. A Prayer Before Dawn. Päriselu sündmustel põhinev poksifilm Bangkoki vanglast ja seal viibivast briti noormehest. Tehakse trenni, elatakse nagu silgud pütis ja mingit luksust loota ei ole. Realistlik, poksihuvilistele kindlasti põnev, mul endal eriti mitte.
  6. Tulipani, Love, Honour and a Bicycle. Helge heatujufilm, üks meeldejäävamatest, mida nägin. Hollandlane kolib peale suurt uputust 50nendatel hoopis Itaaliasse, et seal tulbiistandus püsti panna. Stseenid Puglia väikesest külaelust, itaalia keel, liigutav lugu, kõik sobis mulle hästi. Peale filmi oli režissöör Mike van Diem (oskarivõitja!) küsimustele vastamas ja ta oli väga muhe, üldse mitte selline "suur tähtis tegelane", mida võis kahjuks tunnetada mõne teise (tunduvalt väiksema kaliibriga) režissööri puhul, kes oma filmile sissejuhatust/Q&A'd tegemas käis. See jättis kogu filmist veel ekstrahea mulje. Soovitan vaadata vihmasel laupäeval
  7. The Endless. Mängufilm kahest vennast, kes kord sektist põgenesid, kuid nüüd sinna ühe venna õhutusel tagasi lähevad. Mulle tundus, et siit võiks tulla huvitav psühholoogiline triller, kuid tegelikult oli midagi ulmefilmilaadset, mis mulle eriti ei meeldinud.. Kaks teemat jooksid minuarust üksteisest täiesti mööda, või siis olid need kuidagi nii seotud, et ma sellest lihtsalt aru ei saanud. Elamust kahjuks ei saanud.
  8. King of Peking. Mida teha, kui eksnaine nõuab suuri rahasummasid või lapse hooldusõigust? Siis tuleb pojaga luua piraat-DVD'sid tootev äri ning hakata suurt raha kokku ajama. Humoorikas lugu isa ja poja armastusest, mis muudab kõik võimalikuks. Millegi pärast lootsin veel rohkem huumorit, kuid tegelikult oli seda ikka omajagu ja 90nendate Hiina on huvitav toimumispaik.
  9. Summer 1993. Lugu leinast läbi 6-aastase Frida silmade, kelle mõlemad vanemad surid haiguse tõttu. Tüdruk asub elama oma tädi juurde, kellel on omalgi noor tütar. Lapsed saavad justkui hästi läbi, kuid Frida kipub siiski väikest õde kiusama ning tajub, et on peres veidi võõras. Oli kurb ja aitab mõista, mis toimub lapse peas peale lähedase surma.
  10. Jane. Dokumentaal Jane Goodall'i elutööst šimpansitega. Filmi teevad eriliseks kaadrid, mis 1964. aastal Aafrikas filmiti, autoriks Jane'i tulevane abikaasa. Vaatajatele avaneb teadlase sisemaailm, mida mõjutasid nii emaks saamine kui isikliku elu otsuste langetamine. Liigutav ja inspireeriv lugu noorest naisest, kes vaatamata vastava hariduse puudumisele siiski võimaluse leidis oma unistuste poole püüelda. Loomahuvilistele kohustuslik film.
  11. Gogol. Origins. Ukraina päritolu vene kirjaniku Nikolai Gogoli teostel põhinev müstiline triller 19. sajandi Ukrainast. Sain aru, et see on tegelikult telesari ja selle kaks esimest osa. Kust sari saada on, ei oska öelda, aga vaadata soovitaksin küll, kui meeldivad õuduslood ja põnevad tegelased.
  12. The Party. Raske on seda filmi kirjeldada (nutikas ja tempokas), sest sisu ei mänginud elamuse juures nii suurt rolli, kui visuaalne pool ja dialoog. Igatahes - naisterahvas korraldab peo, et tähistada hiljutist edu karjääris, kuid ilmsiks tulevad mitmed põletavamad uudised ja üllatused. Head näitlejad, ilmekad karakterid, lahe. 
Mõnda filmi nägin poolikult veel, kuid need ei suutnud mu mällu piisavalt mingit jälge jätta, et neid eraldi mainima hakata. Oli tore festival, Sõpruse kino on jätkuvalt meeldiv koht ja sai veidi sügismasendust peletatud. Järgmisena tahaks näha uut Eesti filmi "Mehetapja/süütu/vari".

November 30, 2017

November 2017

Lugemine - jah
Itaalia keel - jah
30% kõrvale - jah
Ostan vähe - jah

November on olnud nii pikk ja sündmusterohke. See, mis toimus kuu alguses, tundub juba nii kaugel olevat - päriselt käisin Itaalias alles nii hiljuti?! Nii on, kui kohe toimub olulisi asju otsa, emotsioonid lihtsalt kuhjuvad ja need esimesed vajuvad kiiremini ära. Sellest reisist juba rääkisin, kolimisest ka. Proovin siis keskenduda teistele teemadele.

Lugemise mõttes oli eeskujulik kuu, läbi sai Armin Kõomägi "Lui Vutoon" ja pooleli on praegu Mairi Lauriku "Novembriöö kirjad". Teine meeldib rohkem, kui esimene. Eeskujulik ei olnud aga minu trennis käimine, sest PÖFF ja kolimine. PÖFFist teen eraldi postituse kord, kuhu panen enda nähtud filmid kirja ja lühikesed kirjeldused ka.

Muud sündmused: sain uued prillid, oli Robotex, meil toimus esimene soolaleivapidu, käisime balletti vaatamas. Sain teada, et üks laud, mis meil praegu rõdul on, kannatab restaureerimist. See on klapplaud ja ma veel ei teagi, kas sellest tuleb meile elutuppa söögilaud või teeme selle lahti ainult siis, kui külalised on. Postituse pildil teeb Nicola mulle sünnipäeva õhtusööki, kolmekäigulist - oli polenta specki ja emmenthali juustuga, seenetäidisega ravioolid või ja salvei kastmes (tehtud ilma pastamasinata, ehk siis ikka tõeline katsumus ja pühendumus) ja ananassi-piparmündi sorbett. Imemaitsev!

November 27, 2017

27

Ma siin niisama külitan paksu kassi kõrval

Tegelikult käisime eile Nicolaga balletti vaatamas ja selle puhul lõime end lille. Pildil eriti näha ei ole, aga mul on isegi kulmud värvitud!! Ja päev enne seda käisid esimesed soolaleivalised/sünnipäevalised, sealt ka need lilled ja kassianum, mis loomulikult pilgeni komme täis. Et uus eluaasta ikka lisa pekivoldiga alata saaks :D


November 21, 2017

Laupäeva hommik

... ja üks mees juba parandab ja sahmerdab millegagi. Ehk siis - üldiselt tunneme end uues kohas juba täitsa hästi, ainult et igal sammul on ikka veel midagi lahti vaja pakkida, ümber tõsta, parem koht välja mõelda, küürida. Kui ajaks perfektsust taga, siis läheks vist täitsa hulluks, kuid normaalne uni, töötunnid ja praegu veel ka PÖFF võtavad oma aja, niisiis on koduste tegevuste tempo väga aeglane. Niisiis tulebki leppida, et lihtsalt ei jõua minna kemplema puhastajatega, kes mu suurde valgesse kaltsuvaipa augu kulutasid. Maksimum tulemus oleks ilmselt see, et nad maksasid mulle 15 eurot teenuse eest tagasi, kuid sellega ma ju uut vaipa niikuinii ei osta. Nicola käis sellel järel, midagi talle ei öeldud, tuli koju, pakkis lahti ja - auk. Ju nad mõtlesid, et kui nad plekist jagu ei saa, siis auk tähendab ju, et pole plekki, hea töö? Ok..